Puhver on ala, mis katab lausaliselt etteantud vahemaa punktist, joonest või pindobjektist.
Puhvreid kasutatakse tavaliselt alade loomiseks, mida analüüsitakse edasi teiste tööriistadega nagu näiteks kattuvate kihtidega. Kui näiteks küsimus on stiilis "Millised hooned asuvad 1 km koolist?", siis vastuse leiab näiteks 1 km puhvri tekitamise abil ja kasutades puhverkihti ning hoonete kihiga kattuvust. Lõpptulemuseks on kiht nende hoonetega, mis jäävad 1 km raadiusesse koolist.
Kui ruut Kasuta praegust kaardi ulatust on märgitud, luuakse puhver ainult objektidele, mis on kaardil praegu nähtavad. Kui see ruut pole märgitud, kasutatakse puhvri loomisel kõiki sisendkihis olevaid objekte ka siis, kui neid pole praegu kaardil näha.
Punkt-, joon- või pindobjektid, mida puhvri loomiseks kasutatakse.
Lisaks kaardil asuvale kihile saate valida variandi Vali elukeskkonna atlase analüüsikiht või Vali analüüsikiht. Nii avaneb galerii, mis sisaldab mitmete analüüside jaoks tarvilikku kihtide kollektsiooni.
Võite sisestada ühe vahemaa väärtuse või mitu väärtust, eraldades need tühikutega. Samuti saate määrata sisendkihi atribuudi, mis sisaldab vahemaa väärtust, klõpsates valikul Väli.
Valige kattuvate puhvrite käitumisviis. Iga teisega kattuva puhvri kattuvad alad võib säilitada (ülekate) või kombineerida (sulandamine).
Kasutades mitut vahemaad võite valida kuidas esitada vahemaa viimase puhvri vahemaast – näiteks kui vahemaad on 10 ja 14:
Valige kattuvate puhvrite käitumisviis. Iga teisega kattuva puhvri kattuvad alad võib säilitada (Ülekate) või kombineerida (Sulandamine).
Kui loote lihtsat ühekordset puhvrit ala ümber, võite valida, kas objekt ise arvatakse puhvri hulka või mitte.
Kui kasutate mitut vahemaad, saate valida, kuidas esitada vahemaad viimasest puhveralast; nt kui vahemaad on 10 ja 14:
Valige kattuvate puhvrite käitumisviis. Iga teisega kattuva puhvri kattuvad alad võib säilitada (Ülekate) või kombineerida (Sulandamine).
Kui loote lihtsat ühtset puhvrit ümber joonte, võite valida, millisele joone küljele puhver luuakse. Reeglina tekitatakse puhver mõlemas suunas. Parem ja vasak suund määratakse joone esimesest x, y algkoordinaadist viimase x, y lõpukoordinaadi suhtes. Parema või vasaku suuna valimine tähendab tavaliselt seda, et te teate, et joonobjektid loodi ja salvestati teatud suunaga (näiteks jõetüüpi võrgustikus üles- või allavoolu). Joone lõpus võib puhver olla ümmargune või kandiline.
Kui loote mitu puhvrit (rohkem kui ühe vahemaa puhul), saate valida, kuidas esitada vahemaad viimasest puhveralast; nt kui vahemaad on 10 ja 14:
Pärast puhvri jaoks kihi valimist saate valida ülekattega puhvrite käsitlemise viisi. Iga teisega kattuva puhvri kattuvad alad võib säilitada (Ülekate) või kombineerida (Sulandamine). Lisaks saate määrata mitme vahemaa esitamise viisi. Joonobjekte sisaldavate kihtide osas saate valida, kummale poole joonest puhver tekitatakse. Pindobjekte sisaldavate kihtide osas saate valida, kas puhverdatav objekt kaasatakse tulempuhvrisse või jäetakse sellest välja.
See on selle kihi nimi, mis luuakse jaotises Minu sisu ja lisatakse kaardile. Vaikenimi põhineb tööriista nimel ja sisendkihi nimel. Kui kiht on juba olemas, palutakse teil sisestada mõni muu nimi.
Kasutades rippmenüüd Salvesta tulemused, saate jaotises Minu sisu määrata kausta nime, kuhu tulemused salvestatakse.